Eesnäärme kasvaja



Eesnäärmevähk

Eesnäärmevähk ehk prostata vähk on üks sagedasemaid vähkkasvajaid meestel.

Eesnäärmevähk tekib siis, kui eesnäärme rakud muutuvad pahaloomuliseks. Kõige enam ohustab haigus üle 70 aasta vanuseid mehi; haigestumise keskmine vanus on 71 eluaastat. Ainult ca 9% patsientidest on eesnäärmevähki diagnoositud nooremana kui 60 aastaselt.

Varases arengujärgus ei pruugi eesnäärmevähiga patsient märgata mingeid sümptomeid. Samuti puuduvad haigusel tüüpilised tunnused, mis aitaksid haigust ära tunda.

Kasvaja hilisemas arengustaadiumis võivad eesnäärmevähil olla samasugused sümptomid nagu eesnäärme healoomulisel suurenemisel (BPH).

Sobiv ravi sõltub mitmetest asjaoludest, millest kõige olulisemad on vähkkasvaja ulatus ja staadium, patsiendi vanus, tema üldine tervislik seisund ja võimalikud kaasuvad haigused.

Eesnäärmevähi ravi

Eesnäärmevähi (PCa) ravi on alati individuaalne ja lähtub patsiendi ja arsti vahelisest kokkuleppest.

Ilma siireteta ja naaberorganite haaratuseta ehk paikse eesnäärmevähi tervendavaks raviks on eesnäärme täielik eemaldamine koos seemnepõiekestega (radikaalne prostatektoomia) ja kiiritusravi, kui patsiendi vanus ja üldseisund seda võimaldavad ning ravi vastab patsiendi soovile.

Teatud juhtudel, kui haiguskulu prognoos on hea, võib raviks valida nn aktiivse vaatluse. See tähendab, et patsiendi seisund on uroloogi hoolika ja pideva järelvalve all ja et tervendava raviga (operatsiooni või kiiritusraviga) alustatakse kohe, kui haigus progresseerub.

Kui tegemist on eaka patsiendiga või kaasuvate krooniliste haigustega ning seetõttu lühema oodatava elueaga, võib arst soovitada valvsat ootetaktikat. See tähendab, et aktiivse raviga alustatakse alles siis, kui patsient täheldab spetsiifiliste haigustunnuste ilmnemist.

Kui patsiendil on metastaasid, tähendab see, et vähkkasvaja siirded ulatuvad teistesse organitesse. Tüüpiliselt levivad eesnäärmevähi siirded luudesse, tihti ka lümfisõlmedesse, kuid vistseraalseid metastaase, nt maksa- või kopsusiirdeid esineb harva.

Metastaasidega eesnäärmevähi puhul tervendav ravi puudub. Ravi peamine eesmärk on aeglustada haiguse kulgu, pikendada haige eluiga ja parandada tema elukvaliteeti. Hilisemas arengustaadiumis seisneb eesnäärmevähi ravi androgeeni ehk meessuguhormooni pärssimises kas sel teel, et blokeeritakse selle eritumine, vähendatakse androgeeni mõju sihtorganile või tehakse mõlemat. Kõige olulisem androgeen on testosteroon.

Testosterooni eritumist sugurakkudes on võimalik lõpetada kirurgilise või meditsiinilise kastratsiooni teel. Kirurgilise kastratsiooni ehk orhidektoomia puhul eemaldatakse kas mõlemad munandid koos epididüümistega või ainult munandite hormooni tootvad koed. Meditsiinilise kastratsiooni puhul pärsitakse hormooni tootmist hormoonraviga LHRH analoogidega.

Orhidektoomia ja hormoonravi kõrvalnähud on sarnased: kuumahood, higistamine, aneemia, osteoporoos, ainevahetushäired, lihaste kõhetumine ja impotentsus.

Tänapäeval pööratakse kõrvalnähtude vältimisele suuremat tähelepanu ja patsientidele, eriti kõrgema riskiastme puhul, soovitatakse kasutada kaltsiumipreparaate, D-vitamiini ja luumineraali tihedust suurendavaid medikamente.

Updated 29 november 2011